Kes ma olen?

Olen sündinud 25. juunil 1982. aastal Padise vallas Harjumaal. Alates 2007. aastast elan Võrumaal Võru vallas. Aga mis on minu lugu? Kes ma päriselt olen?

Laste- ja noortekirjanik
Minu kirjaniku staaž algas alles 2018. aastal, seega olen üsna värske selles põnevas väljakutseid täis maailmas.
Varasemalt said projektina tehtud kinkeraamatud „Kirjad emale“ (2009) ja „Kirjad isale“ (2010). Tänu Hooandjale sai välja antud ka luulekogu „100 tundevarjundit“ (2017). Aga esimene minu jaoks  n-ö päris raamat ilmus 2018. aastal.
Nimelt osalesin 2018. aasta kirjastus Tänapäeva ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse noorteromaanikonkursil ning saavutasin käsikirjaga „Keegi teine“ 2. koha. Oli hea tunne küll ning nii olen osalenud veel kahel järgmisel noorteromaanikonkursil. 2020. aastal sai samal võistlusel äramärgitud tööks käsikiri „Täiusliku elu hind“, 2022. aastal aga tuli 3. koht noorteromaaniga „Lenda, vaba lind“.
2024. aastal proovisin kätt ka lastejutuvõistlusel „Minu esimene raamat“. Lugu “Kingitus südamest” sai sellel konkursil 1. koha.
Raamatutest lähemalt saad lugeda siit.

Kooliinimene
Alates 6. klassist olen ma end ikka vähemalt 175 päeval aastas koolist leidnud.  Alguses õpilasena, siis üliõpilasena, lõpuks õpetajana.
Juba 8. klassi õpilasena Padise Põhikoolis mõtlesin, et võiks kunagi saada õpetajaks. Keila Gümnaasiumis sai tänu suurepärastele eesti keele õpetajatele ja oma kirjutamiskirele selgeks, et kui juba õpetada, siis eesti keelt. Seega omandasin Tallinna Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse õpetaja eriala. Aga mis seal salata – gümnaasiumiaegne unistus proovida kätt ka koolijuhina kannustas mind hiljem sisse astuma Tartu ülikooli ning nii sai omandatud ka koolikorralduse magister.
Ja nii siis läkski. Asusin õpetajana ülikooli kõrvalt tööle Lehmja Põhikooli, seejärel Ääsmäe Põhikooli. Kui aga elutee tõi 2007. aastal Lõuna-Eestisse, siis asusin tööle Tilsi Põhikooli ning olen selles majas senini õpetaja ning 10 aastat olnud ka õppejuhi rollis. Kool on küll vahepeal nime vahetanud, aga armas ja väike koolipere on selles majas jätkuvalt tegutsemas.
Ka koolijuhi amet sai ära proovitud. 2011-2013. aastal olin Pikakannu kooli direktor.
Kõik need koolid on mulle omal ajal südamesse pugenud. Kõik koolipered on olnud väiksed, ühtsed ja armsad! Olen tõeline väikeste maakoolide fänn ja töötan maakooli õpetajana seni, kuni selliseid koole veel Eesti peal on!

Reisifänn
Mulle meeldib kool ja mulle meeldib kirjutamine. Aga viimaste aastate suureks kireks on olnud ka reisimine – põnev on omal käel avastada uusi kultuure ning näha, kuidas inimesed mujal elavad.
Kui ma just ei reisi, siis kavandan ning ootan järgmist minekut. Eksootilisemad paigad, kus olen käinud ja mis on tõeliselt sügava mulje jätnud, on Kariibi mere saared, Maroko, Tansaania. Järgmine reis viib ilmselt Aasiasse.

 

Vahel mõtlen selle üle, kes ma olen. Ja ega seda mõtet polegi veel välja mõelnud. Minus on nii eesti kui vene verd. Olen elanud pool elu Põhja-Eestis ja teise poole Lõuna-Eestis. Olen tegelenud nii õpetamise kui kirjutamisega. Tihtilugu on mul käsil vähemalt kaks asja korraga. Tundub, et peaaegu igas elu valdkonnas on minu puhul mingit kaks poolt, mis täiendavad üksteist ning muudavad mu selleks, kes ma olen.